Valu on inimeseks olemise loomulik osa. Vahel juhtub mõni õnnetus, mille järel vajab keha pikemat taastumisaega. Mõnikord ärkad lihtsalt seljavaluga, mis võib püsima jääda mitmeks nädalaks. Tõenäoliselt on igas aastas päris mitu päeva, mil tunned, et su kehas ei ole kõik päris korras. Kuidas siis aru saada, kas saaksid rohkem kasu paarist puhkepäevast või on ohutu treeningutega jätkata?
Mis tüüpi valuga on tegu?
Kõigepealt tuleb selgeks teha, millest valu tekkinud on. Erinevad skeleti-lihassüsteemi valud saame jagada suuremas osas kolme kategooriasse:
- Traumad
- Ülekoormusvigastused
- Haigusseisunditest tingitud valud
Traumad
Traumade äratundmine on reeglina lihtne. Näiteks kukkusid jää peal ja vigastasid kätt või väänasid matkal hüppeliigest. Trauma tekkimisest saame suhteliselt kiiresti aru – valu tekib reeglina kohe või siis hiljemalt järgmiseks päevaks.
Edasine treeningplaan sõltub täielikult trauma suurusest ja selle järgselt tekkinud vigastuse ulatusest. Kui jalg või käsi läheb trauma järgselt kipsi või ootab sind ees operatsioon, siis oleks kõige targem konsulteerida füsioterapeudiga, et paika panna täpne plaan, millal ja kuidas treeningute juurde naasta.
Kui tegemist oli aga väiksema traumaga, siis piisab sellest, kui annad viga saanud piirkonnale 2-3 päeva puhkust, võtad vajadusel valuvaigisteid või paned külma peale. Viga saanud piirkonda võiks liigutada nii palju kui valu lubab.
Kui tegeled regulaarselt treeninguga, siis reeglina ei pea trauma tõttu treeningud katki jääma, aga pead ilmselt oma treeninguid muutma. Kui väänasid hüppeliigest, siis saad käia jätkuvalt rattaga sõitmas, ujumas, teha kõhu- ja seljalihaste harjutusi jms. Kui aga vigastasid kätt, saad käia jalutamas või jooksmas, teha kükke jne. Oluline on säilitada oma liikumisharjumust, et traumast taastumine läheks kiiresti ja edukalt. Traumade järgselt treenides oleks üldiselt mõistlik valu vältida, eriti esimese paari päeva jooksul. Valu annab traumajärgselt märku, et keha pole valmis veel suuremat koormust taluma ning seda tagasisidet tasub arvesse võtta.
Ülekoormusvigastused
Teine osa valudest, mis tekkida võivad, on n-ö ülekoormusvigastused. Ülekoormusvigastused algavad sageli hiilivalt või siis justkui täiesti tühja koha pealt. Oluline on mõista, et ülekoormus ei tähenda alati, et sa liigud liiga palju – sageli tähendab see hoopis ebaühtlast või valesti jaotatud koormust. Ka liigne istumine võib keha teatud struktuure liigselt koormata ning kui seda ei aita tasakaalustada regulaarne treening, võib tekkida valu näiteks alaseljas või õlavöötmes. Inaktiivsuse ja passiivse elustiili tõttu võib ka tavapärane jalutuskäik tekitada kehas ülekoormuse, seega oleks mõistlik järk-järgult oma treeningkoormuseid kasvatada, et keha vastupanu koormusele suureneks.
Ülekoormusvigastuste ravis on kõige olulisem jätkata treeningutega, kuid vajadusel muuda treeningut või selle intensiivsust. Kui käid 4x nädalas jooksmas ja põlved on valutama hakanud, siis võib-olla jätkad jooksmisega 1x nädalas ja ülejäänud 3x asendad ujumise, rattasõidu, tantsimise või ükskõik millise muu treeninguga. Kui su põlved aga valutavad ja sa pole viimased 3 aastat trenni teinud, siis oleks viimane aeg leida enda jaoks sobiv treening, mis aitaks su põlve ümbritsevaid lihaseid tugevdada.
Ülekoormusvigastuste puhul treenides ei pea aga valu täielikult vältima. Kui valu panna 10-palli skaalale, kus 1 tähendab kerget ebamugavust ja 10 väga intensiivset ja tugevat valu, siis 3-4 palli on treeningutel täiesti lubatud. Kergemad ülekoormusvigastused taanduvad tavaliselt paari nädalaga iseenesest, kuid ka siinkohal võib olla abi füsioterapuedi poole pöördumisest, kes aitab analüüsida sinu praegust treeningkava või siis koostada sulle sobiva kava, mille abil oma keha uuesti terveks treenida.
Haigustest tingitud valu
Viimasena on meil võib-olla kõige keerulisem valukategooria, milleks on erinevatest haigusseisunditest tingitud valud. Need võivad olla liigesekulumine, kasvajad, infektsioonid, autoimmuunsed haigused jms. Sellisel juhul on esmatähtis järgida arstide poolt koostatud raviplaani ning seejärel hoida ennast maksimaalselt aktiivsena. Haigusseisundid on erinevad ning tasub jällegi küsida kas oma arstilt või füsioterapeudilt, kui palju kehalist aktiivsust on lubatud ja millist tüüpi treening võiks sulle kõige paremini sobida.
Kui sul on valu, siis ära loobu esimese asjana liikumisest – liikumine on tihti just see, mis aitab valu vähendada ja keha tugevdada. Paar päeva treeningutest pausi teha on vahel vajalik, aga kui oled trennist juba nädalate või kuude kaupa eemal olnud valu tõttu, siis võid mõelda, ehk leidub siiski mõni treening, mida saad teha minimaalse valuga. Kuula oma keha ning küsi vajadusel nõu spetsialistilt. Ja mis kõige olulisem – ära karda liikuda. Isegi väiksed sammud loevad.